Mille jaoks on tarkvaralitsentsi vaja? Litsents paneb paika
tarkvara kasutamise, jagamise, kopeerimise ning muutmise korra, vastates
küsimustele stiilis „Kas võib? Kui palju? Kui kallilt?” Aga nagu kõige muugagi
siin ilmas, on tarkvara- ja sisulitsentse palju erinevaid – GNU General Public
License (GPL), Apache License, Microsoft Public License jne. Kokkuvõtlikult on
litsents kasutusluba, mis kaitseb ning kohustab nii lõppkasutajat kui ka
tarkvara tootjat.
GPL litsentsi kasutavatest tarkvaradest on kõige tuntum
arvatavasti Linux. Põhilise „vaba tarkvara” litsentsina tuntud GPL lubab
tarkvara kopeerida, muuta ning (kohustuslikult) kaasa tulnud lähtekoodi
täiustada. Copyleft põhimõttele kohaselt tähendas ning tähendab praegugi see
litsentsi valik Linuxi edukat levimist ning kasvamist, olles alternatiiv nt
litsentside laviini all peidus olevale Microsoftile.
Linuxi kernelil põhineb ka peamiselt mobiilides kasutusel olev Androidi operatsioonisüsteem, mida Google levitab Apache License’i all. Linuxi kerneli muutused on aga GPL 2. versiooni all. Kuigi Android on open-source, on Google’il käsi natuke rohkem mängus – kõik Google nimega rakendused on kinnise koodiga. Varem olid vaid Google’i online-teenused – Gmail, Maps, Talk ja Youtube – kinnise koodiga, kui Android ei omanud suurt osa mobiilsete operatsioonisüsteemide turust. Nüüd aga hinnatakse, et iga kord, kui Google annab rakendusele uue nime või paneb Google Play Store’i uue rakenduse müüki, on tegu suletud koodiga versiooniga, jättes kõrvale Android Open Source Project variandi. Lihtne on suruda avatud lähtekoodi turult välja, kui keskendad kogu arenduse suletud lähtekoodiga variandile. Muidugi võrreldes AOSP varianti ning Google’i suletud koodi varianti, on Google’i rakendusel rohkem võimalusi ning taga on kõvem arendustöö – nt Google Play Music, Google Hangouts jne. Kogukonna hinnangul ongi Apache License valitud Google’i poolt, sest see lubaks võtta ettevõtetel avatud koodiga projektide jupikesi ning neid modifitseerida, kuid samas ei ole kohustust neid uusi koodijuppe „tagastada” avatud lähtekoodi kogukonnale.
Java programmeerimiskeel on ka alates 2007. aastast GNU
General Public License’i all levitatav (kui välja arvata osa koodist, mille
copyrighti Sun ei omanud). Eelnevalt oli litsentsiga seonduvaid probleeme Sunil
ja Microsoftil. Probleem seisnes selles, et Microsoft lisas Javale omapoolseid
lisasid ning rakendusi, mis küll on litsentsiga kooskõlas, kuid kahjuks need
lisad polnud Suni Javaga ühilduvad. Java „trademark” ongi, et kõik Java
rakendused on omavahel ühilduvad. Microsofti tegevus aga oli ilmselgelt sellega
vastuolus. Lahenduseks mingi 1997. aastal kohtusse ning 2001. aastal kuulutati
Sun võitjaks. Microsoft pidi maksma Sunile 20 miljonit dollarit, samuti ei ole
enam Windowsil Javat kohe kaasas.
Litsentsi valik paneb tihti paika projekti arenemise. Lisaks
lähtekoodi avamisest tingitud laiemale arendustööle või siis turuosa säilitamisele
läbi kinnise koodi „endalehoidmise” võib litsentsi valik mõjutada ka kogukonna
suhtumist ettevõttesse ning projekti endasse.
Allikad:
No comments:
Post a Comment