Igale miljoniideele ükspuha mis valdkonnas on eelnenud või järgnenud mõni idee, millel on potentsiaali, kuid mis ei suuda seda potentsiaali kahjuks realiseerida. Kuidas aga see potentsiaal kasutamata jääb? Põhjuseid võib olla erinevaid.
Näiteks "first come, first serve" põhimõte, kus esialgsena kasutusele võetud idee jääb "edetabelit juhtima" puhtalt selle tõttu, et inimesed on juba sellega harjunud. Sel puhul võib näiteks tuua QWERTY-klahvistiku. QWERTY on kasutusel juba aastast 1873 Sholes&Glidden või ka Remington No.1 trükimasinal. August Dvorak ja tema väimees William Dealey töötasid aga 1936. aastal välja DVORAK-klahvistiku, mis on ökonoomsem ning mille kasutamisel esineb vähem trükivigu kui QWERTY-klahvistiku puhul. QWERTY on ikkagi välja töötatud ju selleks, et vältida trükimasinate puhul kokkujooksmisi, mida kahe klahvi, mis asuvad üksteisele lähedal, vajutamine võib kaasa tuua.
Kuid siiski on valdav osa klaviatuure QWERTY-süsteemiga, sest see on olnud põhiline klahvistik juba 1873. aastast. Uue klaviatuuri õppimine ning sellega samale tasemele jõudmine võtab aga aega ning hetkel tundub kõikide jaoks lihtsam olevat jätkata ustava, kindla ning vanaga.
Lisaks võib läbi kukkuda ka idee esimene isend. Sellest läbikukkumisest õpivad konkurendid, kes tulevad hiljem parema tootega turule ning võtavad turuosa endale. Siinkohal võib näiteks tuua praegu vägagi populaarsed tahvelarvutid. Microsoft tuli välja enda uue tootega Microsoft Tablet PC juba aastal 2001, mis panigi aluse tahvelarvutite e tablet'ide nimele. Microsoft ise tuli välja tegelikult operatsioonisüsteemiga tahvelarvutitele, aga erinevad tootjad valmistasid Microsofti nõudmistele vastavad riistvaralised lahendused, tulemuseks Microsoft Tablet PC. Samas kui praegu mõelda tahvelarvutite võidukäigule, siis tuleb esimesena meelde Apple'i iPad, mis tuli välja 2010. aastal. Kui Microsoft Tablet PC kasutas algul sisestuseks krihvlit e stiilust, kasutas iPad tahvlikasutaja sõrme. Kui viia kokku see ergonoomilise lähenemisega, kus stiilusega kirjutamine on tahvelarvuti kasutusel (halvas mõttes) ainus võimalus, võib mõista, miks inimesed eelistasid iPadi - puhas mugavus. Apple üritas ka kasutada krihvlit, kuid isegi veel varem kui Microsoft - 1993. aastal tuli välja Newton. Newtonit aga edu ei saatnud. Lisapõhjuseks, miks Apple võis algatada tahvelarvutite võidukäigu, võib olla lihtsus. Erinevad rakendused, lihtne sisestus, kerge kaal, aku pikk eluiga ning mugavuskasutus olid kõik märksõnad, mis muutsid Apple'i iPadi tavakasutajale meelepärasemaks.
Hea idee võib põhja minna ka lihtsalt selle tõttu, et kaotatakse "sõda". Kui kaks sarnast toodet tulevad turule, siis peaaegu alati jääb üks peale ning teine vajub unustusse - kas aeglasemalt või kiirelt, aga vajub. Kuigi on ka "sõdu", mis kestavad tänase päevani - nt Xbox vs Playstation (kus oma lööki üritab anda ka Nintendo oma Wii'ga) - kaotas HD-DVD vs Blu-ray sõja kindlakäeliselt HD-DVD. Sellised tootesõjad on alati probleemiks, sest tootjad ning ka tarbijad ei taha kunagi investeerida sellesse varianti, mis lõpuks võib kaotajaks jääda. Tulemuseks oleks oluline kahju ning kasutu vidin kodus, millele enam ei toodeta mingit materjali. "Sõda" kestis vahemikus 2006-2008 ning kuigi 2005. aastal üritasid Blu-ray Disc Association ja DVD Forum formaadisõda vältida, üritades leida ning kasutada ühist interaktiivsuseplatvormi, jäi vaherahu sõlmimata. Kaalukausside peamisteks kallutajateks peetakse kahte tegurit - filmistuudiote toetus ning Sony Playstation 3 Blu-ray toetus. Otsustavaks löögiks peetakse Warner Bros. stuudio (kellel oli DVD'de seas kõige suurem osa) 2008. aasta otsus lõpetada HD-DVD toetus ning keskenduda ainult Blu-ray toetamisele. Pärast seda lõpetas Toshiba HD-DVD pleierite tootmise, Universal Studios (mis varem toetas HD-DVD'd) avaldas enda teoseid Blu-ray formaadis ning Microsoft lõpetas HD-DVD pleierite lisamise Xbox 360'le. Sõda oli läbi ning kaotajaks oli HD-DVD.
Idee võib läbi kukkuda mitmel moel. Olles esimene, viimane või lihtsalt ebaõnne osaline. Muidugi jäid hetkel mainimata ka muud "loogilisemad" põhjused - kehv kvaliteet, nõrk idee jne. Aga tundub, et idee läbilöömiseks on alati vaja seda X-tegurit - ajastus, tähelepanu vms, mis osadel headel ideel võib kahjuks puudu jääda.
No comments:
Post a Comment