Ergonoomika on oluline osa igas
valdkonnas, ametis, kutses ning hobis. Ergonoomika eesmärk on optimiseerida
tegevust, töövahendeid, töövõtteid ja kõike muud, et kogu protsess kulgeks
võimalikult efektiivselt ning protsessi läbiviiv inimene ei oleks sellest
negatiivselt mõjutatud. Kuna IT puhul on vaja töötada arvutitega, võiks rääkida
pikalt-laialt, kuidas ja mida peaks tegema, et ergonoomiliselt oleks kõik okei.
Laua kõrgus, kuvari kõrgus, klaviatuuri ja hiire asetus, tool jne - kõik need
on faktorid, mis otseselt mõjutavad töötamise efektiivsust.
IT puhul ei saa rääkida vaid
kontoritarvete jms ergonoomikast. Tarkvara ergonoomika on ka oluline, pannes
paika kasutamise mugavuse, sõbralikkuse ning loogilisuse. Tarkvara puhul määrab
ergonoomika, kas kasutame programmi nii muuseas ja sellele mõtlemata või
kirudes seda pool tundi, otsides ühte vajalikku sätet.
Et tuua näiteid tarkvara ergonoomikast, võtan kõige
olulisemateks kriteeriumiteks kasutajasõbralikkuse ning lihtsuse. Alati peab
olema võimalus sätteid muuta, et optimeerida enda tööd, aga kui
"nõrgemal" arvutikasutajal läheb esimese programmi käivitamisega
silme eest kirjuks ning juuksed hakkavad välja langema, siis mina ei leia, et
tegu on ergonoomilise tarkvaraga.
Lihtsuse all mõtlen peamiselt intuitiivset lihtsust. Programm ei pea koosnema kahest nupust, kus ühe peale on kirjutatud "Tee tööd." ning teise peale "Lõpeta töö." Intuitiivne lihtsus lubab kasutajal pikemalt mõtlemata aimata ning ennustada, kus ja kuidas ta peab midagi tegema, et vajalikke sätteid muuta. Tulemuseks on sujuv töö, kus töö tegija ei pea jääma pikalt mõtlema, kuidas antud tarkvaraga seda tööd teha. Näitena tooksin Microsoft Wordi menüü, kus üsnagi loogiliselt võib eeldada, et faili saab salvestada menüü "File" alt ning vormingut saab muuta menüü "Format" alt.
Lihtsuse all mõtlen peamiselt intuitiivset lihtsust. Programm ei pea koosnema kahest nupust, kus ühe peale on kirjutatud "Tee tööd." ning teise peale "Lõpeta töö." Intuitiivne lihtsus lubab kasutajal pikemalt mõtlemata aimata ning ennustada, kus ja kuidas ta peab midagi tegema, et vajalikke sätteid muuta. Tulemuseks on sujuv töö, kus töö tegija ei pea jääma pikalt mõtlema, kuidas antud tarkvaraga seda tööd teha. Näitena tooksin Microsoft Wordi menüü, kus üsnagi loogiliselt võib eeldada, et faili saab salvestada menüü "File" alt ning vormingut saab muuta menüü "Format" alt.
Positiivse näitena tarkvara
ergonoomikast tooksin välja Gmaili. Avaleht on lihtsalt üles ehitatud ning disainilt
üsnagi minimalistlik. Vasakul pool on erinevad kaustad, millele klikates avaneb
kohe see kaust akna keskel/paremal. Kui kaustas on uus kiri, on kausta nimi
paksus kirjas. Kausta aknas on välja toodud kirja saatja, pealkiri, esimesed
paar sõna kirja sisust ning kuupäev-kellaaeg. Kahe inimese vahel saadetud
kirjad samal teemal on grupeeritud ühte ritta, mille tõttu neid ei pea eraldi
otsima. Otsinguks on ka muidugi lehe ülaosas otsinguriba. Täpsematele sätetele
pääseb ligi aga ülevalt paremalt, hammasratta ikooni juurest - hammasratas on
midagi masina sees, ehk siis intuitiivselt ütleks, et tegu on millegi täpsema
ning spetsiifilisemaga kui niisama vinge ikooniga. Harjumatu on küll uue kirja
koostamise aken. Automaatselt avaneb kirjutamisaken all paremas nurgas, olles
postkasti ning kausta ees. Samaaegselt on võimalik koostatavat kirja ees hoida
ning töötada kaustaga edasi. Võimalik on ka koostada kirja uuel veebilehitseja
kaardil, hoides Ctrl-klahvi all kirja koostamise nupule vajutades. Shift-nuppu
all hoides on võimalik koostada kirja uues aknas. Meeldiv, et sellised
võimalused on olemas, kuid need lahendused leidsin juhuslikult ning
iseseisvalt, mitte intuitiivselt/loogiliselt.
Positiivne on ka Gmaili
Androidi rakendus. Jällegi üsnagi minimalistlik disain, kus on samuti korraga
näha kirja saatja, pealkiri, teksti esimesed sõnad ning kuupäev-kellaaeg.
Positiivsed küljed on "suurema" Gmailiga üsnagi sarnased. Ainus
mitteloogiline lahendus selle juures oli minu jaoks see, kui hoida sõrme kirja
peal ning libistada seda vasakule-paremale. Ei oska täpselt öelda, mida ma
eeldasin, et see teeks, kuid kirja arhiveerimine polnud kindlasti esimeste
mõtete seas, eriti kui esmapilgul ei leia seda nn "arhiivi" üles.
Õnneks on kohe võimalus seda tegevust tagasi võtta, nii et suuremaid probleeme
ei tohiks olla.
Tarkvara ergonoomika
negatiivseks näiteks olen valinud Facebook’i. Kuigi Facebook on midagi, mida ma
kasutan igapäevaselt, on see siiski tingitud pigem sõprade hulgast, kes seda
kasutavad, ning harjumusest, mitte et tegu oleks geniaalse tarkvaralahendusega.
Leian, et ma pole ka ainus, kes nuriseb Facebook'i kallal - iga kord, kui lehest
ilmub uus disain (mis on üsnagi tihti), on kõvasti ja kaugele kuulda üldine
nurin, kuidas uus kohe üldse ei kõlba ning vana oli hea ja nad rikkusid kõik
ära jne. Uus disain aga tähendab tavaliselt uut ülesehitust ning süsteemi, mis
tähendab, et kõik kasutajad peavad uuesti "ümber õppima", kuidas ikka
sõprade postitusi näha ning nendega kontaktis püsida. Võrdlusena võiks tuua
hüpoteetilise olukorra, kus esmaspäeval tööle tulles näeb MS Word välja nagu MS
Paint ning kolmapäeval tööle tulles näeb välja nagu MS Powerpoint. Ürita vaid
selliste tingimustega teha sama efektiivset tööd.
Lisaks on tihti uudiste (newsfeed) sekka peidetud reklaamid, mis on maskeeritud sõprade postituste laadseks. Saan aru, et lehekülg elatubki reklaamist, kuid lisaks uudiste seas olevatele reklaamidele leidub neid ka lehe kõrvalosas nn sponsoreeritud linkidena. See on pealetükkiv, see on petlik(kui tegu on niiöelda peidetud postitusega) ning see risustab üldist uudistevoogu.
Lisaks on tihti uudiste (newsfeed) sekka peidetud reklaamid, mis on maskeeritud sõprade postituste laadseks. Saan aru, et lehekülg elatubki reklaamist, kuid lisaks uudiste seas olevatele reklaamidele leidub neid ka lehe kõrvalosas nn sponsoreeritud linkidena. See on pealetükkiv, see on petlik(kui tegu on niiöelda peidetud postitusega) ning see risustab üldist uudistevoogu.
Ärritav tegur on ka uudiste
sorteerimine. Praegu on kaks võimalust - "Parimad jutud" ning
"Värskeimad" (kui kasutada eestikeelset Näoraamatut).
"Värskeimad" on lihtne ning loogiline - kõige uuemad uudised
visatakse ette ning siis saad rahus neid jälgida. Minu jaoks standard, millega
peaks vaatama. Kahjuks aga viskab vahepeal sinnagi vahele eelmise neljapäeva
postitusi. "Parimad jutud" on aga täielik müsteerium - minul pole
aimugi, mille põhjal neid lugusid sorteeritakse. Vahepeal on seal mõne tuttava
pilt, millel on umbes 3 meeldimist ning Facebook leiab, et see on parim. Teine
kord on seal jälle sõbra jagatud Youtube'i video. Kolmas kord on seal märge,
kuidas ühele minu sõbrale meeldib mingi lehekülg! Tegu pole ergonoomikaga,
pigem viskame-midagi-kokku-ja-vaatame-mis-saab olukorraga.
Nagu Gmaili puhul, on ka Facebookist
mobiilne variant, mis kahjuks ei hiilga ergonoomikaga. Kasutamine pole nii
intuitiivne kui Gmaili puhul, postitusi on jälle hüpetega, nt järjestikku
võivad olla postitused eelmisest neljapäevast ning 20 minutit tagasi
ajahetkest. Kõik sõprade "meeldimised" tulevad ka täispika
postitusena ning enne, kui silm seda märkab, miks seda kuvati, hakkad mõtlema,
et kuidas see postitus on minuga seotud. Võõrad pole ka tarkvara
kokkujooksmised, mis koos rakenduse aeglusega panevad sügavalt ohkama.
Tarkvara ergonoomika on väljend, mida tavakasutajad väga
tihti ei kasuta. Kui programm on ergonoomiliselt asjalik, siis seda programmi
kasutatakse pikemalt mõtlemata selle lahendustele, a la "It just works."
Kui aga ergonoomika on kehv, siis kas vihastutakse ning tarkvara jäetakse
kõrvale ("Programm ei tee seda, mida ma tahan, kuidas ma tahan!") või
siis kasutatakse nurinaga edasi (vt Facebook). Lugedes tarkvara ergonoomika
kohta leidsin ka veidi lühema mõtte, kuidas seda kõike kokku võtta - kui sa
annad tarkvara enda emale-isale kasutada, kas ta saab sellega hakkama? Kui jah,
siis on tegu ergonoomilise tarkvaraga.
No comments:
Post a Comment