IT, riskid ja ergonoomika

Ergonoomika on oluline osa igas valdkonnas, ametis, kutses ning hobis. Ergonoomika eesmärk on optimiseerida tegevust, töövahendeid, töövõtteid ja kõike muud, et kogu protsess kulgeks võimalikult efektiivselt ning protsessi läbiviiv inimene ei oleks sellest negatiivselt mõjutatud. Kuna IT puhul on vaja töötada arvutitega, võiks rääkida pikalt-laialt, kuidas ja mida peaks tegema, et ergonoomiliselt oleks kõik okei. Laua kõrgus, kuvari kõrgus, klaviatuuri ja hiire asetus, tool jne - kõik need on faktorid, mis otseselt mõjutavad töötamise efektiivsust.

IT puhul ei saa rääkida vaid kontoritarvete jms ergonoomikast. Tarkvara ergonoomika on ka oluline, pannes paika kasutamise mugavuse, sõbralikkuse ning loogilisuse. Tarkvara puhul määrab ergonoomika, kas kasutame programmi nii muuseas ja sellele mõtlemata või kirudes seda pool tundi, otsides ühte vajalikku sätet.

Et tuua näiteid tarkvara ergonoomikast, võtan kõige olulisemateks kriteeriumiteks kasutajasõbralikkuse ning lihtsuse. Alati peab olema võimalus sätteid muuta, et optimeerida enda tööd, aga kui "nõrgemal" arvutikasutajal läheb esimese programmi käivitamisega silme eest kirjuks ning juuksed hakkavad välja langema, siis mina ei leia, et tegu on ergonoomilise tarkvaraga.

Lihtsuse all mõtlen peamiselt intuitiivset lihtsust. Programm ei pea koosnema kahest nupust, kus ühe peale on kirjutatud "Tee tööd." ning teise peale "Lõpeta töö." Intuitiivne lihtsus lubab kasutajal pikemalt mõtlemata aimata ning ennustada, kus ja kuidas ta peab midagi tegema, et vajalikke sätteid muuta. Tulemuseks on sujuv töö, kus töö tegija ei pea jääma pikalt mõtlema, kuidas antud tarkvaraga seda tööd teha. Näitena tooksin Microsoft Wordi menüü, kus üsnagi loogiliselt võib eeldada, et faili saab salvestada menüü "File" alt ning vormingut saab muuta menüü "Format" alt.

Positiivse näitena tarkvara ergonoomikast tooksin välja Gmaili. Avaleht on lihtsalt üles ehitatud ning disainilt üsnagi minimalistlik. Vasakul pool on erinevad kaustad, millele klikates avaneb kohe see kaust akna keskel/paremal. Kui kaustas on uus kiri, on kausta nimi paksus kirjas. Kausta aknas on välja toodud kirja saatja, pealkiri, esimesed paar sõna kirja sisust ning kuupäev-kellaaeg. Kahe inimese vahel saadetud kirjad samal teemal on grupeeritud ühte ritta, mille tõttu neid ei pea eraldi otsima. Otsinguks on ka muidugi lehe ülaosas otsinguriba. Täpsematele sätetele pääseb ligi aga ülevalt paremalt, hammasratta ikooni juurest - hammasratas on midagi masina sees, ehk siis intuitiivselt ütleks, et tegu on millegi täpsema ning spetsiifilisemaga kui niisama vinge ikooniga. Harjumatu on küll uue kirja koostamise aken. Automaatselt avaneb kirjutamisaken all paremas nurgas, olles postkasti ning kausta ees. Samaaegselt on võimalik koostatavat kirja ees hoida ning töötada kaustaga edasi. Võimalik on ka koostada kirja uuel veebilehitseja kaardil, hoides Ctrl-klahvi all kirja koostamise nupule vajutades. Shift-nuppu all hoides on võimalik koostada kirja uues aknas. Meeldiv, et sellised võimalused on olemas, kuid need lahendused leidsin juhuslikult ning iseseisvalt, mitte intuitiivselt/loogiliselt.

Positiivne on ka Gmaili Androidi rakendus. Jällegi üsnagi minimalistlik disain, kus on samuti korraga näha kirja saatja, pealkiri, teksti esimesed sõnad ning kuupäev-kellaaeg. Positiivsed küljed on "suurema" Gmailiga üsnagi sarnased. Ainus mitteloogiline lahendus selle juures oli minu jaoks see, kui hoida sõrme kirja peal ning libistada seda vasakule-paremale. Ei oska täpselt öelda, mida ma eeldasin, et see teeks, kuid kirja arhiveerimine polnud kindlasti esimeste mõtete seas, eriti kui esmapilgul ei leia seda nn "arhiivi" üles. Õnneks on kohe võimalus seda tegevust tagasi võtta, nii et suuremaid probleeme ei tohiks olla.

Tarkvara ergonoomika negatiivseks näiteks olen valinud Facebook’i. Kuigi Facebook on midagi, mida ma kasutan igapäevaselt, on see siiski tingitud pigem sõprade hulgast, kes seda kasutavad, ning harjumusest, mitte et tegu oleks geniaalse tarkvaralahendusega. Leian, et ma pole ka ainus, kes nuriseb Facebook'i kallal - iga kord, kui lehest ilmub uus disain (mis on üsnagi tihti), on kõvasti ja kaugele kuulda üldine nurin, kuidas uus kohe üldse ei kõlba ning vana oli hea ja nad rikkusid kõik ära jne. Uus disain aga tähendab tavaliselt uut ülesehitust ning süsteemi, mis tähendab, et kõik kasutajad peavad uuesti "ümber õppima", kuidas ikka sõprade postitusi näha ning nendega kontaktis püsida. Võrdlusena võiks tuua hüpoteetilise olukorra, kus esmaspäeval tööle tulles näeb MS Word välja nagu MS Paint ning kolmapäeval tööle tulles näeb välja nagu MS Powerpoint. Ürita vaid selliste tingimustega teha sama efektiivset tööd.

Lisaks on tihti uudiste (newsfeed) sekka peidetud reklaamid, mis on maskeeritud sõprade postituste laadseks. Saan aru, et lehekülg elatubki reklaamist, kuid lisaks uudiste seas olevatele reklaamidele leidub neid ka lehe kõrvalosas nn sponsoreeritud linkidena. See on pealetükkiv, see on petlik(kui tegu on niiöelda peidetud postitusega) ning see risustab üldist uudistevoogu.

Ärritav tegur on ka uudiste sorteerimine. Praegu on kaks võimalust - "Parimad jutud" ning "Värskeimad" (kui kasutada eestikeelset Näoraamatut). "Värskeimad" on lihtne ning loogiline - kõige uuemad uudised visatakse ette ning siis saad rahus neid jälgida. Minu jaoks standard, millega peaks vaatama. Kahjuks aga viskab vahepeal sinnagi vahele eelmise neljapäeva postitusi. "Parimad jutud" on aga täielik müsteerium - minul pole aimugi, mille põhjal neid lugusid sorteeritakse. Vahepeal on seal mõne tuttava pilt, millel on umbes 3 meeldimist ning Facebook leiab, et see on parim. Teine kord on seal jälle sõbra jagatud Youtube'i video. Kolmas kord on seal märge, kuidas ühele minu sõbrale meeldib mingi lehekülg! Tegu pole ergonoomikaga, pigem viskame-midagi-kokku-ja-vaatame-mis-saab olukorraga.

Nagu Gmaili puhul, on ka Facebookist mobiilne variant, mis kahjuks ei hiilga ergonoomikaga. Kasutamine pole nii intuitiivne kui Gmaili puhul, postitusi on jälle hüpetega, nt järjestikku võivad olla postitused eelmisest neljapäevast ning 20 minutit tagasi ajahetkest. Kõik sõprade "meeldimised" tulevad ka täispika postitusena ning enne, kui silm seda märkab, miks seda kuvati, hakkad mõtlema, et kuidas see postitus on minuga seotud. Võõrad pole ka tarkvara kokkujooksmised, mis koos rakenduse aeglusega panevad sügavalt ohkama.

Tarkvara ergonoomika on väljend, mida tavakasutajad väga tihti ei kasuta. Kui programm on ergonoomiliselt asjalik, siis seda programmi kasutatakse pikemalt mõtlemata selle lahendustele, a la "It just works." Kui aga ergonoomika on kehv, siis kas vihastutakse ning tarkvara jäetakse kõrvale ("Programm ei tee seda, mida ma tahan, kuidas ma tahan!") või siis kasutatakse nurinaga edasi (vt Facebook). Lugedes tarkvara ergonoomika kohta leidsin ka veidi lühema mõtte, kuidas seda kõike kokku võtta - kui sa annad tarkvara enda emale-isale kasutada, kas ta saab sellega hakkama? Kui jah, siis on tegu ergonoomilise tarkvaraga.